Hea uudis - ma olen hetkel veel päris tubli seoses blogipidamisega, sest ühes nädalas juba teine postitus. Jee!
Aga tegelikult ei tahtnud ma end kiita, vaid ma tahtsin rääkida eestivenelastest (on see ikka sõna?).
Või tegelikult otseselt ei saaks ikka aud endale võtta, sest ma ei tulnud ideele, et 'hei, äkki läheks ja kirjutaks blogisse veits sellest, mida mina arvan meie naaberrahvuslastest'. Tegelikult ütles J. mulle, et ma võiksin oma seisukohta sellest kirjutada, kuna ma ükspäev oma uue arusaamaga lagedale tulin.
Põhimõtteliselt alustaksin ma sellest, et mulle tegelikult ei meeldi üldse öelda "venelane" nende Eestis elavate inimeste kohta, kes on vene rahvusest. Sellel on kogu aeg kuidagi halb maik juures olnud, sest ma tean lihtsalt kohutavalt palju enda kaaskodanikke, kes kasutavad sõna "venelased" alati mõnes halvamaiguga lauses. A la "ah, jälle need venelased" või "kuradi venelased" jne. Selline klassikaline värk. Ja kuna siiamaani on mul ainult head kokkupuuted olnud vene rahvusest isikutega, siis mõjub see minu jaoks alati ebamugavalt. Mul oli Laagris elades kaks väga toredat sõbranjet, kes olid eestivenelased ja kes elasid meie naabermajas. Pisem neist ei osanud küll nii hästi eesti keelt, kui võiks, aga mind see absoluutselt ei häirinud. Lasteaias oli meil kaks venetüdrukut, kellelt oli nii lõbus koguaeg küsida, mis üks või teine asi vene keeles tähendas. Praegu on mul üks väga hea sõbranna, kes on vene rahvusest.. (See sama J - to be clear)
Igatahes. Mina pean neid kõiki samamoodi eestlaseks, nagu me isegi oleme, mis sest, et meil elab vägagi palju venelasi, kes ise on endiselt venemeelsed ja venekeelsed jne jne. (Hello, Ida-Virumaa!) Nad ju elavad siin ja miks me peaksime neid kuidagi imelikult vaatama? Meil on ka ju eestlasi üle kogu maailma ja ma ei usu, et see oleks tore, kui meid vaadatakse ka kui täielikke outcaste stiilis "mida nemad siit veel tahavad? kasigu oma kodumaale!".
Siinkohal väike sidenote eestlaste silmakirjalikkuse kohta: miks ollakse pidevalt nii vaenulikud venelaste pihta, kui nad üritavad säilitada oma kultuuri, samal ajal endiselt Eestis elades, kui meie oma eestlased teevad täpselt sedasama mujal maailmas? Ja iga kord, kui eestlased korraldavad suure hulgaga kusagil Inglismaal või Austraalias Eesti püha puhul mõne pralle, siis ollakse veel topeltuhked omaksete üle? Ja siis kui üks vene rahvusest eestlane peab oma perekonnaga nääre, siis on kohe kisa lahti.
Teine teema seoses eestivenelastega on Vene koolid. Nagu enamus eestlasi, olin ka mina algselt igati selle poolt, et vene gümnaasiumid viidaks üle eestikeelsele õppele. Aga siis lugesin ma natuke aega artikleid eestluse kohta ja meenutasin David Vseviovi lühikest loengut ning peas käis pauk - enam ma nii ei arva! Põhjus on lihtne: mis mõte sellel oleks? On juba ajaloost teada, et mitte kellelegi ei meeldi millegi pealesurumine. Ka eestlastele ei meeldinud, et venelased oma keelt ja kultuuri peale surusid ning milleni see viis? Kisa ja mässu ja probleemide ja lõpuks ka iseseisvumiseni. Mitte, et ma kardaksid, et eestivenelased kavatsevad selle peale oma riigi Eestisse rajada. Pigem usun ma lihtsalt, et see ei pruugi midagi head kaasa tuua. Kui venelased tahavad päriselt ka eesti keelt õppida ja minna kaasa täielikult eesti kultuuri ja kõige muuga, siis nad seda ka teevad. Lihtsalt pealesurumine ei muuda mitte midagi. Pigem tekitab just trotsi ja pahameelt ja lõpuks - kes teab? - mässugi. (Ja siis on Putin kohal ja kõik ju teavad seda, mis hetkel Ukrainas toimub ja blabla)
Pigem võiks siis lihtsalt vene koolidesse paremaid eesti keele õpetajaid otsida. Selliseid, kes võtaksid kas või oma elueesmärgiks vene lastele eesti keele selgekstegemise. Ma arvan endiselt, et nad võiksid ikka Eestis elades eesti keelt osata, nagu võiksid ka eestlased teises riigis elades teise riigi keelt osata. See tuleb puhtalt endale kasuks. Aga lükata neid oma elemendist välja ja tuimalt midagi peale suruda on lihtsalt.. vale. Ja halb.
Lisaks veel see, et nii palju, kui mina lugenud ja kuulnud olen, siis kas mitte nii mõneski teises riigis (nagu nt Soome, Rootsi, Kanada jne) ei ole juba tekitatud eestlaste jaoks mingeid koolilaadseid asju? See on ju meie meelest igati tore. Miks siis meie "külalistele" omakeelset kooli keelata?
Aga ma lõpetan oma seisukohtade lahmimisega siinkohal ja keskendun edasi oma emotsionaalsetele probleemidele.
Veits meeleolumuusikat ka (ma ei ürita tegelikult maailma päästa, i swear!):
26 päeva R.-i reservini.
~ Grete.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar