Mõtlesin, et alustaks uuesti blogi. Viimasesse kirjutasin umbes kaks aasta tagasi viimati ning see oli üldse kuidagi pikkade vahedega ja niisamagi mõttetu. Niisiis läks see varjatud peale (juhuks, kui mul peaks tekkima tahtmine omaette nostalgitseda) ja tekitasin täiesti uue kohakese. Loodetavasti suudan seda kohta järjepidevalt uuendada, aga arvestades minu iseloomu, siis - ha ha ha ha.
Mul oli eesti keele eksam täna. Valisin variant 2-e (juhuks, kui keegi peaks teadma, mida iga variant endas sisaldas), mille sisuks oli meedia. Täpsemalt - kuidas mõjutab meedia inimese kuvandit. Kõik küsivad mult, kuidas läks. Ma ausõna ei tea sellele vastust enne, kui ma kord tulemuse teada olen saanud. Ma võin ju öelda "hästi", aga ma arvasin, et mul proovieksam läks ka hästi. Lõpuks tuli välja, et sain proovieksami kahe. See ei ole "hästi"..
Nii palju tean, et lugemisülesandes ei olnud ma päris kindel, kas ma vastasin esimese küsimuse õigesti või mitte. Algselt arvasin, et kirjutasin, aga siis jäin mõtlema, et äkki mõeldi seal ikka midagi muud ja nii see tavaliselt lähebki.. Ülejäänud tundusid loogilisemad. Kirjandi poole pealt nii paljut, et ma suutsin päris korraliku laadungi näiteid sinna koguda. Võib-olla läks natuke paljuks, ma ei tea. Ma loodan ainult, et ma teemast mööda ei kirjutanud ja et mu lõigud ning laused ikka enam-vähem ilusad tulid. Samuti, ma ei kasutanud tühisõnu (eriti)! Vähemalt ei kirjutanud mitte kordagi sõna "lausa". Selle üle võiks näiteks Hurmi küll uhke olla!
Eesti keele eksam on tegelikult ainus ka, mille pärast ma hullupööra pabistasin, sest see on ainuke, mis on minu jaoks oluline. Et enda eelistatud erialale sisse saada, loetakse 50% eesti keele eksamist. Samas keegi ütles, et kui sa ikka essee hästi kirjutad ning intervjuul toredat juttu räägid, siis kedagi tegelikult ei huvita need eksami punktid. Peaks olema lohutav, aga ei ole, sest kui asi juba suuliseks läheb, siis olen ma üks korralik pudru ja kapsad. Ja kui ma kirjandit kirjutada ei oska, siis mis veel esseega olema peaks? Iseenesest kõlab essee teema lihtsalt, aga ega ma ka ju täpselt ei tea, mida nad seal nõuavad.. Pärast räägin liiga valet juttu. Kunagi ei tea.
Vähemalt on mul tagavaravariant ka, mis 30% nõuab keskmist hinnet ning 70% sisseastumiskatseid (kus ei ole essee!). Ja keskmine hinne on mul täitsa tubli 4,7 (või 4,8, ma ei saa enam täpselt aru ka).
Aga see on tagavaravariant ja ma ikka loodaks oma esimese variandi peale.
Üldse on kogu see tuleviku ja ülikoolide teema üks paras peavalu ja kõige parem on selle peale enne mitte mõelda, kui lõputunnistus käes ja sisseastumiskatsed tulemas. Niigi läks nende erialade väljakoukimisega päris korralikult aega.
Kuidas valida endale tulevikueriala?
- brotip by Grete
Step 1 - Võta välja eesti ülikoolide erialadenimistu (rajaleidjas on nt olemas)
Step 2 - Loe kõik erialad läbi ning uuri igaühe, mis natukenegi huvi äratab, tutvustus läbi
Step 3 - Nuta, sest Eestis pole mitte ühtegi eriala, mis sulle meeldiks
Okei, kaks tükki leidsin, mis tunduvad enam-vähem ja ühel käisin lausa tudengivarjuks, nii et see võib isegi päris lahe olla. Aga tegelt ka. Ma ei tea, kas ma oleksin pidanud välismaaülikoolide poole vaatama või midagi, aga ma ausõna ei suutnud tükk aega endale mitte midagi leida. Ma pole nagu millekski ennast ette ka valmistunud. Välja arvatud ajakirjandus - ma olen koolilehe peatoimetaja, ma olen kolm korda meedialaagris käinud, ma olin töövarjupäeval varjuks AS Eesti Ajalehed ühele asjalikule isikule ehk ma sain erinevate peatoimetajate ja toimetajate kõrval istuda ning nende tööd pealt vaadata.. Ma arvan, et ajakirjanikutöö ongi minu jaoks võlu kaotanud seepärast, et ma olen koolilehes. Olen aru saanud, et tähtaegadeks artiklite kirjutamine on ilge tüütus. Samas meedialaagris on alati ilmatuma tore olnud. Eriti veel viimane kord, kus me saime dokumentaalfilmi teha, aga see ei ole enam päris ajakirjandus ka..
Teletöö huvitab ka. Aga Eestis ei saa mitte kusagil selle jaoks õppida. Kurb.
Rõõmsamatel nootidel - ma saan nüüd mõned päevad jälle puhata, sest inglise keele eksam läheb enamjaolt loomuliku intelligentsi peale välja. Selle ehk vaatan üle, kuidas selle kirjakirjutamise ja essee puhul kogu struktuur välja nägigi. Võib-olla hüppan ka konsultatsioonist läbi, sest suulise osa harjutamise ajal ei saanud ma mitte mingisugust tagasisidet peale õpetaja muigamise.. (See on vist midagi negatiivset?!)
Võib-olla peaks matemaatikaks juba õppima hakkama.
Aga võib-olla ka mitte.
(source: tumblr)
29 päeva R.-i reservini
~ Grete.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar