teisipäev, 9. september 2014

viies - uus kodu ja natuke nagu ka uus elu

Praeguseks olen endaga nii kaugel, et olen kolinud põhimõtteliselt Eesti teise otsa ja olen valinud endale kooliks Viljandi Kultuuriakadeemia.

Viljandi ise on loomulikult superchill koht. Meeldis juba siis, kui esimest korda kaks aastat tagasi siia sattusin ja natuke selle eluga tutvusin. See juba näeb ka nii ilus välja oma mägede ja järvedega, et jää või tundideks lihtsalt vaadet imetlema.

Igatahes sättisin ma 31. augustil ennast siia sisse ja siin on peaaegu alati midagi teha. VKA elu on üldse natuke teistmoodi - kõik üritused ja aktiivne elu toimub pühapäevast neljapäevani ning rahunetakse maha alles reedel ja laupäeval, sest ollakse kodus või puhatakse niisama. Minul oli igatahes juba esimene istumine pühapäeval, kui saabusin, koos enda tulevaste kursakaaslastega, et natuke tutvuda. Kuna istumine toimus ühiselamus, kus ma ka nüüd elan, ilmusid natukese aja pärast kohale ka niisama uudistajad.

Järgmisel päeval oli natuke suurem tutvumisõhtu, kui saime koos teisekursuslastega (ja ka üksikute veel vanematega) kokku lossimägedes. Istusime, jõime, tutvusime, rääkisime juttu ja peale seda läksime teise ühiselamu õuele. Seal sai istutud lõkke ääres ja niisama oldud, kuni äkitselt live muusika peale hakkas ja tudengid/muud kohalikud oma bändiga lugusid laulma hakkasid. Väga huvitav oli igatahes. Õhtu läks aina külmemaks, mistõttu me suundusime peagi edasi kohalikku baari/pubisse (kuidas iganes seda nimetada) nimega Romaan. Tegu oli päris huvitava kohaga - siseruumis oli kõige suurem ala alumine ruum, kus sel õhtul oli üks DJ ja aina aktiivsemaks muutuv tantsuplats. Teisel korrusel oli kitsas koridor koos ühe WCga ning teine ruum koos leti, paari tooli ning hunniku raamaturiiulite ja muu huvitavaga. Igatahes - sees ei olnud just kuigi palju ruumi, mistõttu enamus istusid ikka õues, kus oli märksa suurem ala.

Teisipäeva õhtu sai alguse pubi Alibiga, mis on päris uus siin linnas. Asukoht on sellel selline, et mitte midagi teadmata sinna eriti kohale ei läheks, kuid sees on mõnus olla ja peamine seltskond, kes seal käib, on tudengid. Seal oli meil järjekordne midagi tutvumisõhtu sarnast, toimusid mõned mängud ja üldse hea olemine. Sain ka sel päeval proovida oma elu esimest beerpongi. Mitte ühtegi palli ei läinud sisse, kuid kogemuse sain vähemalt kätte. See õhtu kujunes igatahes päris pikaks, kuid õnneks ei olnud meil järgmine päev ühtegi loengut. Üldse ei olnud meil kuni neljapäevani mitte midagi muud peale infotundide.

Kolmapäeval toimus istumine ühiselamus ühes suuremas ruumis, kus algul olime oma mõningate esmakursuslastega ning hiljem ka vanematega, kes ei suutnud ilmselt eemal olla. Viljandi tudengite juures on hea see, et kõik oleksid justkui ammu juba sõbrad. Ma olen nii palju kuulnud sellest, kuidas peale aastat või rohkemgi ühiselamus elades ei teadud peaaegu mitte kedagi enda ühikast. Kõik olid võõrad ja kellelegi ei öeldud "Tere". Siin on aga asi hoopis vastupidine, mis on minuarust vägagi positiivne. Seal saalis läksid ühel hetkel kõik minu kursakaaslased ära, kuid kuna ma olin liiga laisk, et kuhugi liikuda, jäin ma sinna ja tsillisin vanemate kursuse omadega edasi. 

Neljapäeval oli lõpuks ka esimesed loengud - üks nendest hommikul ja teine kuus tundi hiljem. Jumal tänatud, et ma samas linnas elan, kus koolis käin, sest vastasel juhul ma ei tea, mida ma selle ajaga tegema oleksin pidanud. Õhtul suundusin jälle Alibisse, kus mul läks beerpongis juba märksa paremini. Kaotasin siiski, kuid see pole üldse oluline! 

Reede oli täiesti vaba päev. Ei olnud loenguid ja oli ka esimene õhtu, kui ma kuhugi ei läinud ja midagi ei teinud. Päris värskendav oli isegi, vaatasin filmi ja puha. Sarju ma siin muidugi vaadata ei saa, sest internet on kohutav, millegi allalaadimisest ei hakka ma rääkimagi. Õnneks mul veel paar filmi on arvutis, nii et miskigi on tore. Reedest hakkas ka see "nädalavahetuse puhkus", sest näiteks minu kursuselt läks enamus koju. Mina ja ilmselt veel paar inimest jäime ühiselamusse. Toakaaslane ka, aga ta läks laupäeval ikka minema.

Laupäeval tuli R. mulle külla, nii et tegevust õnneks oli. Suutsin isegi peaaegu terve linnaga tutvuda ja sain natuke selgemaks, kus mis asub. Olen orienteerumises üsnagi võimati, nii et mul läks mingi neli päeva aega, et ma õpiksin ära, kuidas kooli saada (mis on 10-minutilise tee kaugusel ühikast). Käisime järve ääres, lossimägedes, veel paljudes kohtades, mille nime ma ei tea.. Pärastlõunaks (saime kokku juba kell 10 hommikul) olime päris väsinud ja sõime ühiselamus pitsat, et õhtuks jälle kenasti tragid olla. Kuna oli teada, et laupäeviti Viljandis suurt midagi tudengielus ei toimu, siis pidime koba peale linna minema ning uurima, kas midagi on kusagil. Astusime sisse Suurde Venda, kuid seal oli retrodisko, mille järgi umbes 50+ inimesed tantsisid, nii et pöörasime otsa ringi. Maandusime Cheersis ja isegi istusime seal mõnda aega, kuid seal oli liiga palju inimesi ja liiga kallid hinnat, nii et lahkusime lõpuks ka sealt. Mõtlesin siis, et läheks äkki Alibisse ja vaataks, kas seal midagi on, kuid kohale jõudes nägime 4 inimest - omanik, baarman ja kaks külastajat. Nojah, ega see midagi halvemaks muidugi ei muutnud. Võtsime õlled ja jäime juttu rääkima. Mingi hetk jutustasin ka omanikuga ning peagi tegime kaks beerpongi. Ühe võitis tema, teise meie. Lõpuks oli kell juba nii palju, et omanik mõtles meid minema ajada, et ta nats aega magada saaks enne, kui uued külastajad kohale ilmuvad. Kuigi uued külastajad juba tulid ehk kasu selles polnud midagi, lohistasin R.-i sealt minema ning maandusime ühikas.

Järgmisel päeval jalutasime natuke jälle Viljandis ringi ning saatsin ta ära rongile. Õhtuks tulid loomulikult ka ülejäänud vaikselt tagasi ja teisekursuslased kutsusid meid lossimäele istuma. Mängisime ka veidrat mängu, kus pidime tühja õllepurki kiviga loopime ja võimalikult kiiresti õlu kõrist alla laskma. Kohutav mäng, kaotasime vist tänu mulle, sest ma ei oska alkoholi kulistada, kuid polnud hullu.

Esmaspäeval olid loengud kuni umbes viieni. Õhtul läksin Alibi, et jalgpalli vaadata, kuid mul tekkis kohutav peavalu, mille vastu ei aidanud isegi tablett. Olin siiski vapralt lõpuni.

Täna olid jälle loengud päris kaua ning käisime peale tunde kaltsukates ringi, et neljapäevaseks stiilipeoks midagi leida. Mina ei leidnud midagi, kahjuks, kuid mul miskit peaks olemas ka olema. Sõime ka pizzat ja täna õhtul olen jälle kodus ja puhkan. 

Igatahes - väike kokkuvõte mu nädalast ja ma ilmselt ei hakka edaspidigi väga detailseks minema, sest kes ikka seda lugeda viitsib. 

Millalgi lisan ilmselt pilte ka, praegu olen liiga laisk, et neid arvutisse laadida.


~ Grete.

1 kommentaar: